Välimus
Üks on sabaga, teine on sabata. Nii oli see vanasti, siis kui veel sabasid kupeeriti pembroke'del.
Welsh corgi cardigan on alati pika sabaga (kui seal ei ole mõnda sabadefekti sünnipäraselt või traumat). Nad on ideaalselt 30cm turjakõrgusega, seejuures emased kaaluvad ca 14-16kg ja isased 15-17kg. Nad on pika kerega, ideaalse turjakõrgusega koer on rinnakust sabakondini ca 54cm. Cardigan on mahuka rinnakorviga, tugev ja jässakas madalajalgse koer. Tema esikäpad võivad pöörduda veidi randmest väljapoole (30 kraadi) ja olla paigutunud tihedalt rinnakorvi vastu (moodustab otsevaates muna kuju, kus teravam tipp allpool). Cardiganile iseloomulik on suured püstised kõrvad, tema tõsine pilk, aga olles samal ajal elegantne ja lustlik.
Welsh corgi cardigane on põhivärvidena: tricolor / blue merle / punane / brindle / soobel. Neist esimesed kaks on kas brindle või tan märgistega. Alati on cardigan vähemal või rohkemal määral ka valgete märgistega. Ses osas on cardiganide aretus ka veidi keerulisem - kõiki värvikombinatsioone ei tohi omavahel ristata ja vahel esineb ka liigselt valget värvi, mis välistab aretuskasutuse.
Welsh corgi pembroke on see corgi, kes vahel sünnib sünnipärase lühikese sabaga ehk natural bobtail "NBT". Ta on alati veidi väiksem, kui cardigan. Pembroke turjakõrgus on 25-30cm ja ka kaalult on emased enamasti siiski 9-11kg, isased 10-12kg. Pembroke on küll väike, kuid ei saa tunduda habras koer. Ta peaks olema tugev, saamaks hakkama oma tööga karjakoerana. Tugeva ja tiheda ilmastikukindla karvaga, mis ei saa olla liiga pehme ega liiga karm. Kui cardigani esikäpad võivad olla veidi välja pööratud, siis pembroke puhul ei saa seda olla.
Üks on sabaga, teine on sabata. Nii oli see vanasti, siis kui veel sabasid kupeeriti pembroke'del.
Welsh corgi cardigan on alati pika sabaga (kui seal ei ole mõnda sabadefekti sünnipäraselt või traumat). Nad on ideaalselt 30cm turjakõrgusega, seejuures emased kaaluvad ca 14-16kg ja isased 15-17kg. Nad on pika kerega, ideaalse turjakõrgusega koer on rinnakust sabakondini ca 54cm. Cardigan on mahuka rinnakorviga, tugev ja jässakas madalajalgse koer. Tema esikäpad võivad pöörduda veidi randmest väljapoole (30 kraadi) ja olla paigutunud tihedalt rinnakorvi vastu (moodustab otsevaates muna kuju, kus teravam tipp allpool). Cardiganile iseloomulik on suured püstised kõrvad, tema tõsine pilk, aga olles samal ajal elegantne ja lustlik.
Welsh corgi cardigane on põhivärvidena: tricolor / blue merle / punane / brindle / soobel. Neist esimesed kaks on kas brindle või tan märgistega. Alati on cardigan vähemal või rohkemal määral ka valgete märgistega. Ses osas on cardiganide aretus ka veidi keerulisem - kõiki värvikombinatsioone ei tohi omavahel ristata ja vahel esineb ka liigselt valget värvi, mis välistab aretuskasutuse.
Welsh corgi pembroke on see corgi, kes vahel sünnib sünnipärase lühikese sabaga ehk natural bobtail "NBT". Ta on alati veidi väiksem, kui cardigan. Pembroke turjakõrgus on 25-30cm ja ka kaalult on emased enamasti siiski 9-11kg, isased 10-12kg. Pembroke on küll väike, kuid ei saa tunduda habras koer. Ta peaks olema tugev, saamaks hakkama oma tööga karjakoerana. Tugeva ja tiheda ilmastikukindla karvaga, mis ei saa olla liiga pehme ega liiga karm. Kui cardigani esikäpad võivad olla veidi välja pööratud, siis pembroke puhul ei saa seda olla.
Iseloom
Mõlemad corgid on karjakoerad. Nende eesmärk ei ole olla jahikoer ega valvekoer. Kannast näksates karjatavad vaid veisekarja, teised "väiksemad" karjatatavad saavad karjatatud ilma hammasteta. See muidugi ei tähenda seda, et ta oma pererahvast karjataks. Kindalsti EI. Omanik, kelle corgi teda kannast näksab, peaks tegelema koerale reeglite õpetamisega.
Mõlemad tõud on sotsiaalsed ja mängulised, täpselt nii palju kui omanik neilt seda nõuab või nõudnud (ja sellest tekkinud koeral käitumisharjumus). Tänapäeval ei ole nende kahe tõu iseloomudes väga suurt vahet, et üks on väga outgoing tüüpi koer (pembroke) ja teine on veidi enesessetõmbunum (cardigan). Cardigan kindlasti on isepäisem, leiab endale alati ise tegevust ja võimalust tegeleda. Pembroke seevastu võib olla selline, kes ootaks oma omanikult temaga tegelemist. Nad on alati inimese koerad, mitte kunagi ei saa olla inimese suhtes arad või agressiivsed. Teiste koertega läbi saamine sõltub konkreetsest isendist ja olukorrast.
Enda kogemuse põhjal ütleks, et corgide omavahelise mängustiililt on rohkem aktiivsemad ja kontaktsemad cardiganid. Tirivad sabast, seljast, kõrvust ja jooksevad vajadusel jalust maha. Pembroke on rohkem häälekas mängija, jooksja seejuures.
Hea iseloom algab õigest geneetikast (vanemate, eriti ema iseloom); heast lasteaiast (st kasvataja) ja tema algkoolitusest (st. kutsikakool) ja õigetest kogemustest noorkoerana.
Mõlemad corgid on karjakoerad. Nende eesmärk ei ole olla jahikoer ega valvekoer. Kannast näksates karjatavad vaid veisekarja, teised "väiksemad" karjatatavad saavad karjatatud ilma hammasteta. See muidugi ei tähenda seda, et ta oma pererahvast karjataks. Kindalsti EI. Omanik, kelle corgi teda kannast näksab, peaks tegelema koerale reeglite õpetamisega.
Mõlemad tõud on sotsiaalsed ja mängulised, täpselt nii palju kui omanik neilt seda nõuab või nõudnud (ja sellest tekkinud koeral käitumisharjumus). Tänapäeval ei ole nende kahe tõu iseloomudes väga suurt vahet, et üks on väga outgoing tüüpi koer (pembroke) ja teine on veidi enesessetõmbunum (cardigan). Cardigan kindlasti on isepäisem, leiab endale alati ise tegevust ja võimalust tegeleda. Pembroke seevastu võib olla selline, kes ootaks oma omanikult temaga tegelemist. Nad on alati inimese koerad, mitte kunagi ei saa olla inimese suhtes arad või agressiivsed. Teiste koertega läbi saamine sõltub konkreetsest isendist ja olukorrast.
Enda kogemuse põhjal ütleks, et corgide omavahelise mängustiililt on rohkem aktiivsemad ja kontaktsemad cardiganid. Tirivad sabast, seljast, kõrvust ja jooksevad vajadusel jalust maha. Pembroke on rohkem häälekas mängija, jooksja seejuures.
Hea iseloom algab õigest geneetikast (vanemate, eriti ema iseloom); heast lasteaiast (st kasvataja) ja tema algkoolitusest (st. kutsikakool) ja õigetest kogemustest noorkoerana.
Fluffy tähendab, et corgi on pikakarvaline. Üldjuhul on karv umbes topelt nii pikk, kui korrektse karvapikkusega corgil. Mõlemal corgi tõul on selleks geen, mis toob aegajalt ka pikakarvalised isendid. See geen on tõus olnud väga pikka aega, öeldakse et see tuli kunagi welshi colliet kasutades.
See on retsessiivne geen, ei ole dominantne. Normaalse karvaga corgi võib olla selle geeni kandja, ilma et oleks aimata ta geneetiline taust. Koeral võib olla ka väga lühike ja karm karv ning olla fluffy geeni kandja.
Sellele geenile on olemas DNA test. Pesakonnas saavad sündida pikakarvalised kutsikad ainult siis, kui mõlemad vanemad on geeni kandjad. Esineb mõlemas welsh corgi tõus.
Juhin tähelepanu, et olla fluffy ei tähenda terviseprobleemi. See on vaid karva pikkus, kuid pikakarvalised corgid ei ole lubatud tõustandardiga ja sestap nad ei ole ka lubatud aretuses kasutada.
Igapäevane hooldus tähendab kord nädalas küünte lõikust ja kerget kammimist, kui koer on tavakarvaga. Corgi küüned peavad olema nii lühikesed, et kui ta seisab tasasel maapinnal, siis küüned ei puutu maapinda. Lisaks lõigatakse käpa alt karvad lühemaks, pigem selleks et koer mustust tuppa ei tooks ja käpp oleks puhtam.
Kammimine on vajalik, et ei tekiks pulste (vahel tekivad need pehmema karvaga koertel kõrvade taha ja pükstesse). Groomingsalongis käimine on hea mõte, mugavaim viis koerale hea hooldus teha.
Kammimine on vajalik, et ei tekiks pulste (vahel tekivad need pehmema karvaga koertel kõrvade taha ja pükstesse). Groomingsalongis käimine on hea mõte, mugavaim viis koerale hea hooldus teha.